Briti lühikarvaline on kassitõug

Briti lühikarvaline kassitõug on tõenäoliselt arenenud kodukassidest, kelle tõid Briti saartele ligikaudu 2000 aastat tagasi rooma asunikud. Briti lühikarvaline oli ka üks esimesi kassitõuge, mida näidati 1871. aastal toimunud esimesel riiklikul kassinäitusel Londonis Crystal Palace’is. Toona peeti ning esitleti näitustel palju Idamaadest pärit tõukasse (siiamid, angoora ja pärsia pikakarvaliste eelkäijad). Kodukasside aretusega süstemaatiliselt ei tegeletud. Lõpuks otsustasid aretajad luua tõu, mis vastanduks Idamaade õblukese kehaehitusega kassidele. Eesmärk oli saavutada lühikese karvkattega kass, kellel oleks angoora kassi tugev kehaehitus. Selleks ristati tugeva kehaehitusega kodumaiseid kasse pärsia kassidega. Järjekordselt vähenes lühikarvaliste arvukus II maailmasõja ajal, kui paljud kassihuvilised pidid oma harrastusest loobuma ja lasid oma lemmikud kohitseda. Tõupuhtaid isaseid oli pärast sõda järgi vähe, seetõttu hakati Briti kasse ristama välismaa lühikarvalistega. Tagajärjena kannatas Briti tõu nõuetekohane välimus ja 1950. aastate alguses üritati aretusvigu parandada, paaritades lühikarvalisi hoolega valitud siniste pärslastega. Nii saavutati mõne põlvkonna järel tõupuhtad lühikarvalised, kes vastavad praeguseni kehtivale rangele standardile. Nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides paaritatakse Briti lühikarvalisi ainult omavahel ja ristamine pärslastega pole enam lubatud.